Küttesüsteemide tuleohutusest

Küttesüsteemide tuleohutusest

Küttesüsteemide tuleohutus on iga aastaga järjest teravamalt päevakorras olev teema. Eriti just kütteperioodi alguses. Põlengud tekivad hooldamata või katkistest kütteseadmetest ja korstnatest. Uusehitiste puhul on levinud ka ebakorrektne kütteseadmete paigaldus või küttesüsteemi väär komplekteerimine – iga korsten ja kamin või keris ei sobi omavahel kokku. Väga tihti peavad päästjad reageerima tahmapõlengutele puhastamata või puudulikult puhastatud korstnates.
Iga tahmapõleng korstnas on potentsiaalselt ohtlik ehitisele, milles korsten asub kui ka ümberkaudsele hoonestusele. Seetõttu on oluline alati sellest teavitada Päästeameti häirekeskust numbril 112.

Küttesüsteemi tuleohutus sõltub erinevatest asjaoludest:

• Küttesüsteemi valik ja paigaldus hoonesse
• Kütteseadme ehitus, selle pinnatemperatuurid ja ohutuskujad
• Kasutatava kütteaine kvaliteet ja sobivus
• Kütterežiim
• Kütteseadme hooldus

Küttesüsteemi valik ja paigaldus

Küttesüsteemi paigaldus hoonesse on ehitustegevus ning paigalduse teostamisel tuleb järgida ehitusseaduses sätestatud korda.

Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning kõikvõimalikest lisatarvikutest, mis nende paigaldamisel või efektiivsuse tõstmisel vaja võib minna.
Kütteseadme valikul eluruumidesse tuleks enda jaoks läbi mõelda see mille jaoks kütteseade hoonesse paigaldatakse. Levinumad kütteseadme paigaldamise põhjused on järgmised:
• Kütteseade on nn disainielement, mis vähesel määral soojendab ka ruumi (Metallist kerged kaminad. Üldjuhul majas kus ruumide kütmine on lahendatud muul viisil, nt keskküte;
• Kütteseade on ruumi kütteks, mis annab kiiret ruumi soojendamise efekti (õhkkütte kaminad, bulerjan. Puuduseks
 see, et tule kustumisel jahtuvad ruumid kiiresti. Sobib hea soojapidavusega hoonetesse;
• Kütteseade peaks soojendama ruumi ühtlaselt ja pikaajaliselt (massiivsed ahjud. Piiranguks on vahelagede kandevõime, mis peavad kandma ahjust tulenevat koormust;

Samuti tuleb jälgida, millised võimalused on kütteseade paigaldamiseks:
Kas korsten on olemas või see tuleb paigaldada?
Kui korsten tuleb paigaldada siis millised on võimalused (väljaspoolt hoonet või hoone seest)?
Kas kohalik omavalitsus annab kirjaliku nõusoleku küttesüsteemi paigaldamiseks ehitisesse?
Kas on nõutav kaasomanike nõusolek? Kui jah siis kas nad on nõus?
Kas toas on piisavalt ruumi kütteseadmele, sh ka ohutuskujade tagamiseks?
Kas vahelagi kannatab kütteseadme raskust?

Korstna valik

Olles endale kamina välja valinud, peame veenduma, et see korstnaga sobiks või siis valima sellise korstna mis kaminaga sobib. Selleks tuleb tutvuda kütteseade passiga, millest saab muuhulgas teada kütteseade
väljundgaaside temperatuuri normaalkütmisel. Igal kütteseadel on see erinev. Nt kaminatel jääb see tavaliselt alla 450 °C, ahjudel alla 350°C, saunakeristel kuni 700°C, gaasikateldel alla 80 °C. Kui kütteseade väljundgaaside temperatuur on teada siis saame hakata valima korstent.
Esimene valikukriteerium on korstna temperatuuriklass, mis ei tohi olla madalam kui kütteseade väljundgaaside temperatuur. Temperatuuriklassi leiab korstna tähistuselt või müüja poolt kaasa antavast dokumentatsioonist. Korsten pildil on temperatuuriklassiga 600 °C (Tähistus T600). Madalaim korstna temperatuuriklass on 80 °C. Kui paigaldada saunakerisele, mille väljundgaaside temperatuur on 600 °C või enam, korsten mille temperatuuriklass on 450°C siis üldjuhul ei pea kaua tulemust ootama. Pildil on näha mõõtmistulemus sellise korstna välispinnal vahelaes, soojustuse sees. Korstna välispinna temperatuur on 232 °C, lubatud 70°C.

Sellisel juhul peamised tulekahju tekkekohad on vahelaest ja katusest läbiviik kus korstnal puudub jahtumise võimalus.
Järgmine oluline kriteerium korstnal on tahmapõlengu kindlus. Pildil tähis G100. Täht G näitab, et korstnal on tahmapõlengu kindlus ja järgnev number näitab põlevmaterjalide nõutavat kaugust korstna välispinnast millimeetrites. Kui täht G asemel kasutatakse tähte O, siis tahmapõlengu kindlus korstnal puudub, sellised korstnad on mõeldud näiteks gaasikateldele. Kui need kaks kriteeriumit on õigesti valitud siis olete vältinud ca 90% nendest vigadest, mida tehakse korstna valikul.
Loomulikult on veel terve rida olulisi näitajaid ja piiramguid aga nendest peab saama vastuse müüjalt. Kui vastused on ebalevad ja puuduvad tootjapoolsed juhised, jätke parem toode ostmata.

Kui olete otsustanud koju paigaldada kamina või muu kütteseade ja korsten on juba olemas, siis on kaks erinevat võimalust:
1. Majas on vana, olemasolev korsten, millega planeeritakse kütteseade ühendada. 
Esmalt tuleks sellises olukorras pöörduda kutselise korstnapühkija pool
e, kes selgitab välja kas planeeritav suitsulõõri kasutuselevõtt on võimalik ja ohutu.
Korstnapühkija peaks andma vastused järgmistele küsimustele:
• Kas olemasolevat lõõri saab kasutada suitsulõõrina?
• Kas see lõõr on juba kasutuses või mitte. Kui on, siis kelle (millise korteri) poolt?
Milline on korstnasse suunduva kütteseadme väljundgaaside lubatud temperatuur?
Kas planeeritav kütteseade sobib olemasolevale korstnale?
Kas on erinõudeid kütteseadme valikul?
Kui korstnapühkija on andnud oma kirjaliku heakskiidu kütteseadme paigaldamiseks siis võib alustada meelepärase või siis korstnapühkija poolt etteantud kriteeriumitele vastava kütteseadme valikuga.

2. Kui korteril või elamul on ehitaja poolt ette nähtud nn kaminavalmidus. 
Enimlevinud on olukord kus korstna ühendusava on seinast või vahelaest näha. Sellisel juhul tuleks esmalt vaadata kas on näha korstna välispinnal selle toote ja tootja kohta informatsiooni, nagu on näidatud ülaltoodud pildil. Kui korstna välispinnal puudub selgelt eristatav informatsioon korstna valmistaja ja toote enda kohta siis tuleks tutvuda esmalt hoone ehitusdokumentatsiooniga. Kui ka ehitusdokumentatsioonis korstna kohta informatsioon puudub, oleks soovitav pöörduda kutselise korstnapühkijavõi tuleohutuseksperdi poole ning küsida hinnangut punktis 1. loetletud küsimustele.

Kütteseade paigaldamisel on veel oluline teada tema ruumivajadust, mille määravad suures osas tema ohutuskujad. Ohutuskujad sõltuvad sellest, kui kuumaks läheb kütteseade välispind, mis soojust kiirgab. Kui tootja ei ole andnud ohutuskujasid ette siis arvestatakse need hinnanguliselt. Hinnangu andmisel on abiks alltoodud soovituslike ohutuskujade tabel. 

Kütteseadme ohutuskujas ei tohi hoida põlevmaterjali, sh küttepuid, kuivatada riideid vms. Kui tootja ei ole ette andnud muud, siis võib ohutuskujade määramisel aluseks võtta allpool toodud tabeli. Siinkohal tuleb silmas pidada, et küttekolde osadel võivad olla erinevad pinnatemperatuurid. Nt ahju uks on oluliselt kuumem kui ahju seinad.

Pildil kujutatud saunakerise koldeosa kuumeneb hõõguvpunaseks. Kuna ta on ümbritsetud kaitseplekiga siis ahju välispinna temperatuur jääb alla 350 °C. Sellise kerise ohutuskuja puitkonstruktsioonideni on külgsuunas 500 mm. Kerise ohutuskuja saab vähendada täiendava kaitseekraani lisamisega. Pildil näha valmistoodet kaitseekraani näol koos paigaldusjuhisega.

Enne kütteseadme ja korstna valikut konsulteeri kindlasti valdkonna spetsialistiga kes aitab langetada õige võimalikest lahendustest tulenevalt.

Oluline on teada et uue küttesüsteemi paigaldamine olemasolevasse hoonesse on ehitustegevus ning selleks tuleb võtta kirjalik nõusolek kohalikust omavalitsusest, kui see ei ole hoone ehitusprojektiga sellisena ette nähtud. Reeglina määrab kohalik omavalitsus ka ametkonnad kelle heakskiit planeeritavale lahendusele on vajalik.

Küttesüsteemi paigaldamine hoonesse

Mida teha kui soovid uut või asendada vana küttesüsteemi? 
Milliste ametkondadega suhelda?

Kui kütteseade on hoonesse ette nähtud hoone ehitusprojektiga siis täiendavaid kooskõlastusi vaja ei ole kui paigaldatakse projektikohane kütteseade.
Kui aga soovime kütteseadet, mida hoone ehitusprojektis ei ole ette nähtud siis kõige esimene käik peaks olema kohalikku omavalitsusse (valla- või linnavalitsusse) ehitusnõuniku juurde. Näiteks saunas projektikohase elektrikerise asendamisel puuküttega kerisega tuleb kindlasti projektdokumentatsioonis muudatus teha. Seda sellepärast, et uue kütteseadme ehitamine või olemasoleva asendamine on ehitustegevus ehitusseaduse mõistes, täpsemalt tehnoloogiline ümberseadistamine ning tulenevalt ehitusseadusest on sellise tegevuse korral nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.
Tulenevalt Ehitusseadusest kontrollib ja koordineerib ehitustegevust oma territooriumil kohalik omavalitsus. Tavaliselt kohalik omavalitsus väljastab lähteülesande ehitusdokumentatsiooni koostamiseks vajalike kooskõlastuste loeteluga Tulenevalt Päästeseadusest peab dokumentatsioon heakskiidu saama päästeteenistuselt, mõnikord ka keskkonnakaitselt ja tervisekaitselt see aga sõltub planeeritavast lahendusest. Ametkonnad, kellelt kooskõlastus tuleb saada, määrab kohalik omavalitsus.

Miks selline bürokraatia vajalik?

Sisuliselt peab iga ehitise ja sellest toimunud muudatuse kohta jääma jälg kohaliku omavalitsuse ehitusarhiivi. Kõik see, mille kohta märge puudub on omavoliline ehitustegevus. Õnnetuse korral võrreldakse hilisema ekspertiisi käigus kohaliku omavalitsuse ehitusdokumentatsiooni reaalse ehitisega. Kõik see mille kohta puudub märge omavalitsuse arhiivis olevas ehitusdokumentatsioonis on omavoliliselt tehtud ja puhtalt omaniku vastutus. Ametlikult tehtud on nn. jagatud vastutus projekteerija, ehitaja ja järelevalvet teostanud isiku vahel ja sõltuvalt tagajärgedest võib sellest omaniku jaoks olla oluline vahe.

Milline on küttesüsteemi projekt?

Küttesüsteemi projekt koosneb:
1. Seletuskiri. Olemasolevasse hoonesse kütteseadme paigaldamisel on üldjuhul juba enne nõusoleku taotlemist enam-vähem pilt selge, milline kamin, katel, ahi vms hoonesse paigaldatakse:
- hinnang vahelae kandevõimele, kui küttekollet ei paigaldata vundamendile;
- kütteseadme kaal;
- kütteseadme ohutuskujade nõue;
- korstna lahendus (plokkidest laotud korsten, kivi korsten, metallist moodulkorsten vms), kas on vaja vundamenti või mitte;
- hooldamise võimaluste kirjeldus.
2. Korruseplaan. Korruse plaanil näidatakse küttekolde paiknemine korteris või eramus, samuti korstna asukoht. Kui on olemasolev, mitme lõõriga korsten siis ka see milline lõõr kasutusele võetakse.
3. Maja vaade. Uue korstna paigaldamise korral huvitab omavalitsust, hoone välisilme .
Nt. ei kujuta ette 9 korruselist maja, kus mööda maja esifassaadi on suvalistest korteritest korstnad katuseni paigaldatud. Maja vaatel võiks ära näidata ka ohutustarvikute paiknemise (käiguteed, katuseluugid, katuseredelid jms.).
4. Kutselise korstnapühkija akt. vajatakse, kui kasutatakse olemasolevat korstnalõõri. Akt kinnitab korstna korrasolekut ja kasutuselevõtu võimalikkust. Tihti on korstnalõõrid alumiste või ülemiste korterite poolt juba hõivatud ning täiendava kütteseadme lisamine on ohtlik.

Nõuded joonistele
Joonised peavad olema tuvastatavad ehitise nimetuse, aadressi, joonise koostamise kuupäeva ja joonise koostaja isiku järgi. Joonised tehakse üldjuhul mõõtkavas, mis märgitakse samuti joonisele. Kuna tegemist ei ole ehitusprojekti mahuga siis võivad joonistele olla oluliselt leebemad nõuded kui ehitusprojekti puhul.

Kuidas asju ajada, et kõik oleks kooskõlas seaduste ja hea tavaga?

Kõige lihtsam on tellida terviklahendus ühest firmast. Kui aga on soov ise asju ajada ja soodsamalt hakkama saada siis:
Tutvu võimalustega, mõtle enda jaoks läbi mõistlik lahendus!
Vali välja sobilik kütteseade! Tutvu selle tehnilise passiga, selle andmetega!
Tee endale selgeks. kas kütteseadme kütmisvõimsus vastab hoone mahule ja välispiirete soojapidavusele! Pigem olgu pisut võimsam kui min. vajadus.
Lase korstnapühkijal hinnata olemasolev korsten. Selle puudumisel või korstnapühkija negatiivse hinnangu korral vali välja sobilik korstnasüsteem.
Nõua müüjalt korstnale ja küttekoldele tootjapoolset paigaldusjuhendit. Mõningad korstnasüsteemid on lubatud paigaldada vaid šahti sisse või ainult väljapoole hoonet(st ei tohi läbida vahelagesid vms).
Esita kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotlus ehitise tehnosüsteemide muutmiseks – kütteseadme paigaldamiseks ehitisse. Aluseks Ehitusseadus § 16. Kuna mõned omavalitsused ei käsitle tehnosüsteemide muutmist või paigaldamist ehitisse ehitustegevusena siis juhul kui omavalitsus keeldub taotlust menetlemast, kindlasti tuleb võtta selle kohta kirjalik keeldumise otsus. Üldjuhul siiski käsitletakse seda ehitustegevusena.
Koosta projektdokumentatsioon vastavalt kohaliku omavalitsuse lähteülesandele.
Hangi heakskiidud omavalitsuse poolt määratud ametkondadest.
Paigaldustööd on ehitustööd ja seda peaks tegema majandustegevusregistris registreeringut omav ehitusettevõtja. Nõue ei kehti üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises enda tarbeks ehitamisel.
Paigaldustööd dokumenteerib ja annab omanikule üle ehitusettevõtja. Enne tööde vastuvõtmist soovitan omanikul vormistada ehitise osale (kütteseade) kasutusluba. Kasutusloa vormistamisel kaasab omavalitsus päästekeskuse inspektorit, kes kontrollib olulisi dokumente ja teostuse nõuetele vastavust.
Olulised dokumendid on:
- Küttesüsteemi projekt;
- Korstnapühkija akt (olemasoleva korstna puhul);
- Korstna tootja vastavusdeklaratsiooni koopia;
- Korstna paigaldusjuhend;
- Kütteseadme pass;
- Kütteseadme paigaldus- ja hooldusjuhend;
- Pärast kasutusloa vormistamist võib kütteseadet kasutada. Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus et ehitist või selle osa on ohutu kasutada.

Kui kütteseadme kasutamisel on tunda suitsu vingu ja see ei ole ruumi sisenenud kütteseade ukse kaudu siis esmalt võta ühendust toote müüja või paigaldajaga kui vastust ei leita ja probleemid jäävad, on soovitav tellida küttesüsteemi ekspertiis probleemide leidmiseks ja lahendamiseks.

Kütteaine kvaliteet ja sobivus

Liigse tahmumise vältimiseks ning efektiivseks kütmiseks peab küttematerjal olema kvaliteetne. Kütteaine kvaliteeti iseloomustab tema niiskusesisaldus, kütteväärtus. Samuti on oluline kütteaine sobivus.
Nt müüritud küttekollete puhul ei ole reeglina sobilik kasutada pressitud saepuru- vms brikette kuna nende kütteväärtus on oluliselt suurem nt lehtpuu omast ning ahju kolde kiire kuumenemine võib oluliselt kiirendada selle lagunemist.
Paljud kütteained sisaldavad erineva söövitava toimega komponente. Seepärast ei sobi nt kivisöega köetavale kütteseadele iga korstna tüüp.

Kütterežiim

Igal kütteseadmel on oma kütterežiim, millest tuleb efektiivsuse ja ohutuse huvides kinni pidada. Kütterežiimi määrab tootja või kütteseadme valmistaja. Väga levinud on müüritud küttekolde praguliseks kütmine esimeste kütmiste käigus. Ilmselgelt on tegemist valesti valitud kütterežiimiga. Samast kuidas pidi seda teadma inimene kes on kogu elu elanud keskküttega korteris? Ei saa eeldada et kõik inimesed on pottsepa kutseoskustega. Seepärast on oluline nõuda ka pottsepalt pärast oma töö lõpetamist kütmise juhist. See peaks sisaldama :

• nõudeid esimestel kütmistel;
• kütteaine kirjeldust;
• korraga köetava kütteaine kogust;
• maksimaalset järjestikuse kütmise aega;
• siibrite asendit erinevates põlengu staadiumites;
• levinumate probleemide ja lahenduste kirjeldust;
• kütteseadme puhastamise ja hooldamise juhist ning protseduuride kirjeldust koos soovitusliku puhastamise perioodilisusega.

Küttesüsteemi hooldus ja korrashoid

Kõikides hoonetüüpides, va. ühepereelamu, suvila ja selle abihooned, peab korstnapühkimistöid teostama kutseline korstnapühkija.
Kui korstnapühkija on avastanud puudused siis tal on kohustus teavitada sellest päästeasutust. Teavitus sisaldab ka puuduse kirjeldust ja korstnapühkija ettepanekut.
Vastavalt ettepanekule teeb päästeasutuse inspektor otsuse kütteseadme peatamise kohta või ettekirjutuse puuduste likvideerimiseks mõistliku aja jooksul.
Kui jätkatakse kütteseadme ebaseaduslikku kasutamist, võib omaniku või valdajat karistada väärteomenetluse korras. Selline informeerimiskohustus tagab naaberelanike ohutuse.
Kuna katkine kütteseade kujutab endast ohtu inimese elule ja tervisele siis selline mehhanism on oluline ka kaaselanike ohutuse tagamisel.
Levinud on väärarusaam et kui korstnapühkija on kord või kaks aastas korstnat pühkinud siis pole vaja rohkem muretseda. Paljud vaegpõlemise režiimil töötavad kütteseaded tahmavad korstnat päris aktiivselt ning tahmapõlengu oht võib tekkida juba paari kuu möödudes viimasest puhastamisest. Seepärast on mõistlik lasta korstnapühkijal määrata soovituslik küttesüsteemi puhastamise graafik.
Kui õhkkütte- ja disainikaminate hooldamine on suhteliselt lihtne, siis müüritud küttekollete puhul tuleb puhastada ka suitsukäigud.

Kütteseadme kütmisel tuleb järgida seadme tootja/valmistaja juhiseid.

Juhise peab kütteseadmega kaasa saama selle ostmisel kauplusest. Kui kütteseade valmistatakse kohapeal, siis hea pottsepp annab ahju või pliidi valmimisel kaasa ka kasutus- ja hooldusjuhendi, milles on kajastatud muuhulgas ka kütterežiim pärast pikaajalist küttepausi.

Nt metallist südamikuga õhkküttekaminat võib kütta reeglina maksimaalsel lubatud kütterežiimil juba esimesel korral. Tihti aga ei peeta kinni tootja poolt ette antud juhistest ja kütmise piirangutest, mis on kütteseadme ülekuumenemise või riknemise põhjuseks.

Kui on plaanis jõulud või mõni muu üritus pikka aega kütmata suvekodus läbi viia, siis on mõistlik ruumid pikkamööda soojaks kütta. Alustada võiks vähemalt kaks päeva enne planeeritud üritust. Maakodus on tavaliselt puuküttega pliit see, millega esimene soe ruumi saadakse. Massiivse ahju soojaks kütmine peab toimuma aga pika perioodi vältel. Esimene kord tuleks teha tuli väikese puude kogusega ning vältida „teravat leeki” ja lasta seejärel 5-6 tundi seista. Ahju võiks soojaks kütta mitte varem kui kolmandal kütmisel. See on oluline selleks, et vältida olukorda, kus ahju sisekest (kolde ja põlemiskambri osa) soojuspaisumisest tulenevalt väliskesta puruks või praguliseks ei pressiks. Selline pikaajaline kütmine aitab pikendada ka ahju eluiga.

Rait Pukk
Tuleohutusekspertiisi Büroo OÜ

korsten, moodulkorsten, metallkorsten, metall-korsten,